“Visadus võib viia ukseni kuid püsivus avab selle”

                                                                                    Kenny Dasinger

On erinevaid eesmärke ja põhjuseid miks keegi otsustab aktiivselt liikuma hakata. Olgu nendeks parem tervislik seisund, kaalu langetamine, mõtete puhastamine peale rasket tööpäeva, maratoni läbimine vm. Regulaarsel  treenimisel on palju positiivset kasu. Selles võivad peituda ka mõningad ohud, mida saab vältida kui nendest teadlik olla. Sellest räägin pikemalt mõnel järgmisel korral.

Kud mis kasu me siis saame sellest kui mitu korda nädalas trenniriided selga paneme ja pool kuni paar tundi pingutame?

-tugevam ja vastupidavam süda. Süda on lihas, mida rohkem tööd ta teeb, seda tugevamaks ja efektiivsemaks ta saab. Suurenenud liikumisel vajavad lihased rohkem hapnikku ning südame löögisagedus ja vereringlus kiirenevad, et seda vajadust täita. Järjepidaval (südame) treenimise tagajärjel muutub süda niivõrd palju efektiivsemaks, et jõuab ühe kokkutõmbega pumbata kehasse rohkem verd ning hapnikku kui varem.

-tugevamad kopsud. Kopsude kaudu tuleb kehasse hapnik ning nende abil väljutame süsinikdioksiidi. Treeningu ajal on kehal suurem vajadus hapniku järele ning tekib suurem kogus süsinikdioksiidi, millest on vaja vabaneda. Selle tulemusel meie hingamissagedus ning -sügavus suureneb. Aja jooksul saavad kopsud niivõrd palju tugevamaks, et võrreldes treeningu eelse ajaga, peavad nad tegema vähem hingetõmbeid sama koguse hapniku saamiseks.

-tugevamad ja elastsemad lihased ja liigesed. Treenimine tugevdab lihaseid, liigeseid ja kõõluseid. Tugevad lihased kaitsevad liigeseid ning tänu suurenenud verevoolule treeningu ajal jõuab neisse rohkem toitaineid ja hapnikku, mis liigeste puhul vähendab nende kulumise ohtu. Jõutreening aitab kaasa tihedamate ning tugevamate luude arengule. Regulaarse spordiharrastuse käigus väheneb üldjuhul kehakaal ning sellega ka koormus liigestele ning kõõlustele. Kõik eelmainitud faktorid  vähendavad võimalust vigastuste tekkeks, luude hõrenemiseks ja lihasmassi vähenemiseks.

–paraneb tasakaal. Mida vanemaks inimene saab, seda suurem oht on tal kukkuda ning saada vigastada. Kukkumisi võivad põhjustada libedus, aeglustunud reaktsioon, halvem nägemine, nõrgenenud lihased vm. Liikudes õpime me oma keha paremini tundma ja kontrollima. Lihased saavad tugevamaks ja suudavad keha paremini toetada. Samuti paraneb keha taju ümbritseva suhtes.

-vähendab stressi.  Treening imiteerib keha kui see on stressi olukorras ning tõelises “võitle või põgene” situatsioonis oskab organism sellest kiiremini välja tulla. Aktiivne liikumine toob endaga kaasa hea tuju hormoonide ehk endorfiinide hulga suurenemise veres. Liikumine võib olla meditatsioon ning mediteerida saab ka liikudes. Pärast intensiivset korvpalli mängu koos sõpradega, kepikõndi või metsajooksu võib avastada, et kogu tähelepanu oli pühendatud liikumisele ning pea sai argimuredest puhata. Lisaks on pärast sobivat koormust ootamas hea uni ning see iseenesest vähendab võimalust stressi ning haiguste tekkeks.

–tõstab enesekindlust. Treenimine tõstab tuju, muudab kindlamaks ning tugevamaks oma kehas ning see kõik tõstab enesekindlust. Trenni lõpetajate särasilmsust on juba kaugele näha!

-vähem haigusi. Inimestel, kes treenivad regulaarselt mõõdukal kuni intensiivsel koormusel väheneb risk südamehaiguste, 2. tüüpi diabeedi, kõrgvererõhutõve, depressiooni, dementsuse ning muude krooniliste tõvede tekkeks.

-treenimine on lõbus. Tore on võtta aeg iseendale, tossupaelad kinni siduda ning minna välja värske õhu kätte. Saab mõneks ajaks lahti alati kaasas käivatest sundmõtetest ning tekib ruumi uuteks ideedeks. Koos rassimine ühendab- on suur võimalus leida rühmatreeningutelt mõttekaaslasi või sõpru kogu eluks. Lisaks saab kõige selle juures veel tugevamaks ja vastupidavamaks ning trenni lõpuks ka hea tuju.

Kristi