“Tugevaks saamine ei saa algust jõusaalist. See saab alguse peast”

Inimkeha ja liikumine on nagu kunst. Meil on võimalus seda arendada ja kujundada selliseks nagu ise soovime. Kui jälgida jooksjat metsa vahel, lapsi mängimas, vanamemme käteosavust kudumisel, siis võib märgata kuidas liikumine hoiab meid arengus ning kui paljuks igaüks meist on hea tahte korral suuteline. Uued tegevused, panevad uut moodi mõtlema ja tegutsema.

Sobiv treening pole kohustus, vaid õnnistus.  Väga tore, kui oled jõudnud endas otsusele, et soovid enda eluviisi aktiivsemaks muuta, see teekond on seda väärt. Mõned asjad, mida võiksid silmas pidada kui juba tegeled treeningutega või oled alles alustamas:

Arvesta enda isiklikke vajadusi. Ei ole olemas kahte täpselt ühesugust inimest. Mõned on pikemat kasvu, mõned suudavad kiiremini joosta, mõned on painduvamad. Igaühel on omad tugevamad ja nõrgemad omadused. Treeni selle füüsilise võimekusega, mis sul parasjagu on ja arvesta sellega treeningu valikul ja treeningu ajal. Enesele sobiv trenn on hea valida enesetunde, mitte hetke trendi põhjal. Valida tuleb see, mis sobib ja meeldib, sel juhul on ka tulemus vastav. Vali treeningprogramm, nagu valid enda sõpru, midagi, mis on väärt ootamist.

Aktiivne treenimine on teekond, mitte sihtpunkt. “Jõulupeoks või rannahooajaks vormi” võib olla küll väga motiveeriv  lühiajaliselt, aga elu läheb edasi ka peale jõulupidu ja randade sulgemist. Enda isiklike kogemuste põhjal võin öelda, et alati tuleb jätta endasse mingi varu, mis hoiab motivatsiooni ja tahet. Kui tegutseda “Go big or go home” (“tee suurelt või mine koju”) moto järgi, siis on oht, et pärast suure elevusega treenimise alustamist on mõne aja pärast esimene vaimustus kadunud ja jätkamine muutub aina vähem tõenäoliseks. Keha ei suuda kiiresti tugevate treeningute kohaneda ja motivatsiooni on raskem hoida. Spordiklubide ja treenerite seas on teada-tuntud fakt, et spordisaalid on rahvast täis jaanuaris ja septembris, kui on hooajaline uute lubaduste andmise aeg ja paari kuu pärast on treeningsaalidesse alles jäänud vaid pikaajalised püsikliendid. Vali lähenemine, mis lubab pikaajalist pühendumist. Kiiret pole kuskile- järjepideval treenimisel tulevad tulemused.

Puhkus on sama oluline kui treening. Kehal on omad piirid. Järjepidevad, tugevad treeningud ilma puhkepäevadeta loovad väga soodsad tingimused vigatusteks või arengu peatumiseks. Puhkuse ajal kohandub keha treeningutest saadud koormusega ning muutub tugevamaks.

Inimest, kui tervikut mõjutavad mitmed tegurid- perekond, karjäär, kohustused. Neid kõike tuleb arvesse võtta treeningute planeerimisel. Emotsionaalselt raske või stressirohke aeg ning magamata ööd kurnavad organismi. Seetõttu on vahel pärast mõnda suurt pingelangust, tüli või mure kehas tunne nagu oleks Ironmani läbinud. Sellistel aegadel on oluline järgida enesetunnet. Vahel aitab kerge metsajooks või tund aega BodyPump-i, et pea tühjaks teha, aga kui on tunne, et jaksu pole ja kogu energia läheb jooksvate olme probleemide lahendamiseks, ei pea tundma süüd kui mõni trenn vahele jääb. Vahel on kõige olulisem võtta endale aega ja enda vastu leebe olla. Kui suurem stress on möödunud, saab tagasi treeningute juurde naasta.

Vahel on oluline puhata passiivselt- lamada voodis ja mitte midagi muud teha, . Aktiivse puhkuse hulka kuuluvad näiteks jalutuskäik, saun ja kõige olulisem- hea ja sügav uni.

Alusta rahulikult. Võtab aega, et keha kohanduks uue olukorraga. Liiga intensiivse koormuse puhul ei jõua organism kohanduda. Et kindel olla, et sa üle ei treeni, arvesta 10% reegliga. Kui tunned, et oled eelmisest treeningnädalast taastunud, võid lisada järgmisel nädalal 10% koormust. Näiteks kui esimesel nädalal kõnnid 10km, siis järgmisel võid kõndida 11km, ülejärgmisel 12,1 jne. Jäta treeningutes alati natuke varu. Kui tunned, et on jaksu veel ainult üheks-kaheks korduseks, on tavaliselt aeg lõpetada.

Alusta soojendusega ning lõpeta lõdvestusega. Soojenduse ajal valmistub keha ette eelseisvaks treeninguks. Kehatemperatuur tõuseb ja kiireneb verevool lihastesse ja liigestesse.

Lõdvestus annab kehale võimaluse vähehaaval koormuse tingimustest tavaolekusse tagasi pöörduda. Vähehaaval aeglustuvad vererõhk ja pulss ning venitused aitavad lihastel tagasi pöörduda nende tavapärasesse pikkusesse.

Pane enda saavutused kirja. Treeningpäeviku pidamine aitab silma peal hoida tehtud treeningutel ja saavutatud tulemustel. Samuti võid sinna üles märkida nii lühi- kui pikemaajalised eesmärgid ning enesetunde, mis treeningute ajal oli. Kui kõik on ühes kohas kirjas, on hea analüüsida, mis sulle trennides sobib ja mida oleks vaja muuta või ära jätta.

Vali trenn, mis rõõmu valmistab.  Harjumust on kergem luua meeldivatest tegevustest. On palju treeninguid, mille vahel valida: rühma- või individuaalsed, kergema või tugevama intensiivsusega, mõned, mis nõuavad rohkem mõttetööd kui teised, väli-või sisetingimustes jne. Mõtle enda jaoks selgeks, milline sulle sobib ja käi proovimas. Kui trenni lõppedes tunned, et ootad juba uut, siis oled õiges kohas.

Kõige tulemuslikum on treening, mis on füüsiliselt paraja koormusega, lõbus ning järjepidev!