Uue aasta tulek sümboliseerib vana vahetumist uue vastu. See on aeg, millal vaadatakse tagasi möödunule ja tehakse plaanid ja soovid uuteks muutusteks.Kui mõelda ühele tavalisele argipäevale, siis on see kombinatsioon paljudest erinevatest harjumustest.Igapäevane hambapesu, hommikusöök, riidesse panek on osad automaatsetest tegevustest, mille peale ei pea palju mõttetööd kulutama. Vastasel juhul oleksime päeva lõpuks kurnatud.Harjumused lubavad meil igapäevaseid tegevusi sooritada kiirelt ja tõhusalt.

Uue aasta vastuvõtmisel antakse palju lubadusi uuteks harjumusteks ning vanade ebasobivate murdmiseks. Jaanuari kuus täituvad spordisaalid uute harrastajatega ning terviseradadel võib märgata palju uusi nägusid. Kahjuks on märtsiks spordisaalid oma tavapärase täituvuse juures ning ka terviseradadel inimesi vähemaks jäänud.

Puhtast enesekontrollist alati ei piisa, et uusi harjumusi juurutada. Aga on olemas lahendusi, kuidas läheneda uute harjumuste loomisele, nii, et on suurem võimalus, et need püsivaks jääksid.

–Uut harjumust on kergem luua, kui elutähtsad füsioloogilised ja psühholoogilised vajadused on täidetud.

Nälja, unevõla, füüsilise või emotsionaalse valu puhul saab esmatähtsaks nende tungide leevendamine ning uute harjumustega alustamine sel ajal on tunduvalt keerulisem. Nädal aega unevõlas olles, on raske seada esikohale lubadus uuest aastast iga päev tund aega trenni teha.Seisundis, kus mõni eluks vajalik seisund on täitmata on käitumine impulsiivsem ja ebaratsionaalsem ja pärast keerulist algust on suurem tõenäosus kogu ettevõtmisele käega lüüa ja see järgmiseks uueks aastaks edasi lükata.

–Kas pead või tahad? Kui muutumise soov on põhjustatud sisemistest teguritest (ma olen seda aega endale väärt, see tegevus pakub mulle rõõmu ja huvi, tegevus on minu jaoks oluline) siis on tunne, et me kontrollime olukorda ja tegevust suurem kui muutumine on põhjustatud välistest teguritest (teised teevad, saan sõpradelt ja kolleegidelt kiitust). Sisemine motivatsioon midagi muuta loob paremad eeldused harjumuse pikaajaliseks kestvuseks.

Tee ennast teadlikuks, mis kasu sa uuest harjumusest saad. Pane kirja plussid ja miinused ja kogu informatsiooni, et paremini mõista, miks see vajalik on ja mida see sulle juurde annab. Teadvustades, et uus harjumus on sinu jaoks oluline ja vajalik, saab see osaks sinu sisemisest vajadusest ja tegevus tundub meeldivam.

–Loo stabiilne keskkond. Kui tingimused uue harjumuse ümber on stabiilsed, hakkab keskkond ise harjumusest märku andma. Kui oled mitu kuud igal teisipäeval pärast töölt tulekut jalutamas käinud, siis tuleb juba toauksest sisse astudes meelde, et on aeg tossud jalga panna ja õue minna.

 –Rakenda olemasolevad harjumused enda jaoks tööle. Loo plaan, mida plaanid täitma hakata- “Teen igal esmaspäeval tund aega trenni”. Liida, see mõne kindlaks kujunenud tegevusega, mis on saanud nii automaatseks, et selle peale ei pea enam mõtlema- “Esmaspäeviti töölt koju jõudes, teen tund aega trenni”.

-Tee uus harjumus enda jaoks köitvaks. Mida suurem on kasu, mida uuest harjumusest saame, seda suurem on motivatsioon seda teha. Kui oled eesmärgiks võtnud pool tundi iga päev jalutada, siis tunnusta ennast kui oled jalutuskäigu lõpetanud või premeeri ennast mõne enda jaoks meeldiva tegevusega.- “Kui olen pool tundi jalutanud, lähen vanni.”

Samuti aitab, kui ümbritseb seltskond kus soovitud harjumus on tavapärane. Leia sõbrad, kes samuti jalutamas käivad ja löö nendega kampa.

Tee midagi nauditavat enne uut harjumust. “Enne kui pool tundi jalutan kuulan oma lemmikmuusikat”. Positiivne meeleolu julgustab raskustest üle saama.

–Alusta lihtsalt. Kui oled eesmärgiks võtnud igal nädalal tund aega trenni teha, kuid mõne aja möödudes tundub, et see on liiga suur väljakutse, siis alusta vähehaaval. Vali selline eesmärk, mis on nii lihtne, et see oleks rumal tegemata jätta- “Teen nädalas 10 kükki”. Kui kümnest kükist on saanud harjumus, võib lisada sinna kümme kätekõverdust ning pikapeale tekibki harjumus tund aega nädalas treenida. 

-Tagasilöögid on normaalsed. Vahel võivad tekkida ootamatud faktorid, mis sunnivad  uut soovitut harjumust edasi lükkama või jääb toimingus mõni päev vahele. Ära lase tujul langeda, kui mõni päev jääb jalutamata, vaid võta seda kui loomuliku muutuse protsessi, kus on omad tõusud ja mõõnad.

Mõnedest harjumustest saadav kasu avaldub alles pikema aja möödudes. Kui eesmärgiks on joosta järgmisel aastal maraton ja selle täitmiseks on loodud plaan iga nädal neli korda joosta, siis esmase vaimustuse möödumisel võib olla keeruline selleks jätkuvat motivatsiooni leida. Aitab kui mõtled uuesti läbi, miks sa seda kõike teed, milline on kasu, kui iga nädal jooksmas käid. Samuti võib takistus märku anda, et on aeg teha korrektuurid. Võib olla kolm korda nädalas on tiheda töögraafiku ja pere kõrvalt liiga intensiivne ja tuleb vähendada kordi või kestvust või leida mõni treeningpartner, kes motiveeriks.

–Anna kiusatustele järele. Ei ole vaja ennast piitsutada kui plaan, millegi uuega alustada kohe soovitult välja ei kuku. Aksepteeri enda emotsioone, mis sul uue käitumusliku mustri muutusega esile kerkivad. On loomulik, et vahel kavatsus räägib teist juttu kui sisekõne. Oma mõtetele ja emotsioonidele järele andes, tunneme, et säilib kontroll oma valikuid teha.

Toon siia näite enda suhtest söögiga. Kui lõpetasin ülikooli ja treenerina spordiklubisse tööle asusin, tundsin suurt pinget olla teistele füüsisega eeskujuks. Abiks ei tulnud ka see, et New Yorgis, kus ma töötasin, pöörati ebamääraselt suurt tähelepanu välimusele. Ma jälgisin pingsalt iga oma suutäit ja teadsin täpselt palju iga toiduaine kaloreid sisaldab. Ma võisin kuude kaupa oma ranget reziimi järgida, aga kui sattus ette mõni ootamatu olukord, kus keegi näiteks kinkis kommipaki, ei lõpetanud ma selle söömist ka siis kui mul juba paha oli. Kaal kõikus aastate jooksul siia ja sinna. Kui tuli mõni suurem motivatsiooni puhang, siis hakkasin toitumist väga pingsalt jälgima ja kui tahe otsa sai, siis tegin selle jälle tasa. Laste sündides tekkis mul võimalus aeg maha võtta ja asjade üle järgi mõelda. Vaatasin üle uskumused, mis mul on seoses toiduga ning sain nendest teadlikumaks. Viimaste aastate jooksul pole ma endale enam ühtegi toitu keelanud. Ma ei tunne häbi kui ma vahel kiirtoitu söön, aga saan ka aru, et see pole minu kehale kõige otstarvekam kütus, seega kui võimalik valin midagi muud. Nüüd on mu kaal püsinud sama juba mitme aasta vältel, ilma, et ma sellele rõhku paneksin. Ma usun, et vahel enda ihadele järele andes tekib vabadus valida ja selle vabadusega tehtud valikud on teadlikumad.

Teadvusta enda mõtteid ja tundeid. Kui oled võtnud eesmärgiks iga päev pool tundi jalutada, aga mõni päev tunned, et täna pole tahtmist siis võib aidata kui sõnastad selle enda jaoks näiteks nii: “Mul tekkis mõte, et ma ei viitsi täna jalutama minna, aga see on minu jaoks oluline ja ma otsustan siiski minna”.

Uusi harjumusi ei pea looma ainult hambad ristis tahtejõu pealt. Seda annab teha ka mõtestatult. Võid teha endale märkmiku, kuhu kirjutad oma edusammud. Harjumuse loomine võtab aega. Selleks, et treeninimise harjumus automaatseks muutuks võib minna kuus kuud, vahel ka kauem. Osade tegevuste kasu on kohene ja teistest harjumustest saadav kasu saabub alles aastate jooksul. Igatahes on parim plaan alustada nüüd. Tugeva tahte ja hea plaaniga on kõik võimalik.

“Harjumused ei ole finišijoon, mida ületada. Nad on elulaad, milles elada.” James Clear